04. juuni 2012

Kivikihi reaktor Jülichis: operaatori varjamiskatsete jälil!

Horst Blume'ilt

15. mail 2012 pöördusid Rainer Moormann ja ajakirjanik Jürgen Streich 1978. aastal Jülichis AVR-i õnnetuste ajaloo ja varem töötlemata radioaktiivse vee sissepääsuga tegeleva uurimiskomisjoni esimehe Christian Küppersi poole.

Forschungszentrum Jülich (FZJ) keeldus tavaliselt andmast kahele kivikihi reaktori kriitikule üksikasjalikku teavet selle laialdaselt ignoreeritud õnnetuse kohta. Need kaks on aga leidnud erineva teabeallika ja annavad nüüd esialgseid vihjeid faktide ja küsimuste kohta, mida pole piisavalt kaalutud. Kirjutate: "Oleme alustanud äsja juurdepääsetavate dokumentide läbivaatamist tehniliste ohutuse küsimuste ja intsidentide protsesside kohta ning võime juba öelda, et meie halvimad kahtlused on ületatud – ka kriitilise riskiga toimetuleku ja isegi reaktori kaitsesüsteemi volitamata manipuleerimise osas. ülaltoodud 1978. aasta sündmuse käigus."

Radioaktiivne vesi pinnases alates 1978. aastast

Moormann ja Streich juhivad tähelepanu, et 25–30 t väga radioaktiivset avariivett pinnases ja põhjavees avastati alles 21. aastal 2000 aasta pärast ning tulevaste renoveerimistööde käigus on vaja täiendavaid mõõtmisi, et jõuda realistlike hinnanguteni. terviseriski potentsiaal.

Ametliku versiooni kohaselt on suurem osa radioaktiivsest strontsiumist paigale jäänud ja reaktoripaigast lahkunud vaid vähesel määral. Moormanni ja Strauchi arvates on aga kiireloomuline kontrollida, kas mobiliseerivad mõjud, näiteks pH väärtuse muutused, on aastakümnete jooksul välistatud.

Moormann ja Strauch peavad triitiumi kontsentratsiooni väga problemaatiliseks:

"Siia jääb võimalus, et reaktorist vee ärajuhtimisel ja võib-olla mõneti amatöörlikul katsel kiiruga toodud betooniga radioaktiivset vett tahkestada võib vigase põrandavuugi lähedusest leida suuremas koguses triitiumi kui HTO. segisti Kui see nii oleks olnud, oleks AVR kaasa toonud suurima teadaoleva radioaktiivse põhjavee saastatuse Lääne-Euroopas: Meil ​​on praegu kehtiv joogivee piirnorm 100 Bq/l triitiumi kohta, mille triitiumi väljavoolamise koguhulk on ligikaudu Võrdle 500 miljard bekerellit.
Seega küsimus: kas on kindlasti kindel, et see triitium on põhjavette sattumise asemel võtnud tõenäoliselt kahjutuma tee atmosfääri aurustumise kaudu? Või oli see argument võib-olla esiplaanil, et ei pea tunnistama põhjavee ulatuslikku radioaktiivset saastumist ja seega vähendas veelgi kivikihiga reaktorite turuvõimalusi? Nagu te ilmselt teate, lootis toonane ekspert Lõuna-Aafrika kivikihi reaktori projektile PBMR ja oli seal suhteliselt tugevalt seotud umbes aastast 2000 kuni selle kokkuvarisemiseni 2010. aastal.

Kas põhjavesi on radioaktiivselt saastunud?

Pärast veevärgis toimunud õnnetust alumistel korrustel triitiumi märgatavaid koguseid ei avastatud. Ametliku versiooni kohaselt on tekkinud põhjavee saastumine piiratud põhjavee ülemise tasemega, samas kui avalik joogivesi võeti ära madalamatelt tasemetelt. See aga ei tähenda, et oleks võimalik anda kõikehõlmav:

„Seoses argumendiga 3 tuleb märkida, et

a) Lisaks avalikule joogiveevõtule on ka muid põhjavee kasutamise vorme (niisutamine, veiste jootmine jne), mis oleks eelistatavalt mõjutanud ülemist korrust. Kas selline ülemise põhjaveetaseme kasutus võib perioodi 1978-1982 puhul AVR-i allavoolu kindlasti välistada?

b) Rheinbrauni ekspertide info kohaselt on vastavas piirkonnas põhjaveetasemete vahel seoseid. Kas joogivee võtmisega saab piisava kindlusega välistada radioaktiivsuse imbumist põhjavee sügavamale tasemele? Kas triitiumi mõõtmiseks veevärgis oli proovide võtmise järjekord nii lähedal, et ajutine "triitiumipilv" oleks pidanud igal juhul avastama?

Lõpuks tekib meie jaoks küsimus, kuidas täpselt väljatõmbeõhu kaudu triitiumi heitkoguseid registreeriti. Nagu te ehk teate, ei märgatud 1966. aastast 1973. aasta augustini, et AVR-i triitiumfiltrid ei töötaks ja kogu triitium paiskus keskkonda filtreerimata.

Arvestades, et Jülichi piirkonnas esinenud sagedased lapseea leukeemia juhtumid (1980–90) võivad vähemalt ajaliselt olla seotud AVR-i veesissetungimise õnnetusega, peame nende küsimuste põhjalikku läbitöötamist absoluutselt vajalikuks. vajalik. Eelkõige tuleks kahtluse alla seada meie arvates FZJ, AVR ja mõnede ametlike asutuste enneaegne heidutus selles küsimuses, sest elanikkonnal on õigus saada täielik dokumentatsioon vabastamisprotsesside ja võimalike tervisemõjude, sealhulgas ebakindluse kohta.

Kas reaktori kõrged temperatuurid olid lubatud?

Kokkuvõtteks märgivad Moormann ja Steich, et 1987. aasta detsembris tehti eksperimentaalselt kindlaks, et Jülichi väikeses THTR-is olid teatud punktides palju kõrgemad temperatuurid, kui varem eeldati. Küsitakse, kas kõrged temperatuurid töötamise ajal aastatel 1974–1987 olid väljaspool AVR-i loa 13. lisateatist. Teisisõnu, kas reaktorit käitati isegi kinnitatud seaduslike nõuete kohaselt?

Soovimatuid tulemusi ei avaldata!

Juhtumid, kõrged temperatuurid ja vee sissepääs AVR-is arvutati Jülichi uurimiskeskuse arvutiprogrammi WAPRO abil. Kuid ainult liiga madalate hinnanguliste tipptemperatuuride põhjal.

"Kõrgemate tipptemperatuuridega arvutused on teada ainult reaktoritingimuste kohta alates 1988. aastast, st vähem probleemsete juhtumite puhul, kus reaktori üldine madalam temperatuuritase. Meile teadaolevalt kehtivad WAPRO tulemused ka probleemsete tingimuste kohta 1974-87 (gaasi temperatuur). 950 ° C pluss tegelik grafiidi tipptemperatuur üle 1300 ° C) loodi, kuid seda ei avaldatud soovimatute tulemuste tõttu (projekteerimisõnnetus ei ole kontrollitud, reaktor seetõttu ohtlik). Seetõttu soovitame teil taotleda selliseid WAPRO tulemusi AVR-ilt ."

See, kuidas FZJ on aastakümneid ebameeldivate testitulemuste ja inimeste turvalisusega tegelenud, on lausa juukseid tõstev. Siin tuleb nähtavale jäämäe tipp. Mis sellest veel tuleb?

2012. aasta mais avaldas igakuine majandusleht “bränd eins” pikema artikli Rainer Moormannist pealkirjaga “Kas tõde võib olla patt?”. Saate seda lugeda siit: http://www.westcastor.de/br1.pdf

*

Veelgi: Ajaleheartikkel 2012

***

Lehe ülaosa

***

***

Lehe ülaosa

***