Reaktori pankrot – THTR 300 THTR uudiskirjad
Uuringud THTR-i ja palju muu kohta. THTR jaotusloend
HTR-i uuring THTR-i juhtum ajakirjas Spiegel

THTR-i uudiskirjad aastast 2007

***


    2023 2022 2021 2020
2019 2018 2017 2016 2015 2014
2013 2012 2011 2010 2009 2008
2007 2006 2005 2004 2003 2002

***

THTR Infoleht nr 114, juuni 2007


PBMR tuleb 10 aastat hiljem.
Võib-olla 15. Kui midagi.

Tuumakriitiline teadlane Steve Thomas tõi oma viimases 2007. aasta aprillis tehtud uuringus päevavalgele hämmastava teabe, mis heitis uut valgust kavandatavale Pebble Bed Modular Reactori (PBMR) projektile. Eriti huvitavad on kainestavad ajaraamid, mille jooksul tuumatööstuse äärmiselt rasked katsed edasi liikuda.

Ajakirja atw (Atomwirtschaft) 2006. aasta novembrinumbris väideti neljaleheküljelises artiklis, et PBMR-i "põhiprojekt" oli valmis juba 2005. aastal ja reaktorit võidakse kasutusele võtta 2010. aastal. Kuid reaktor jääb kangekaelseks nagu tema eelkäija, Tooriumi kõrgtemperatuuriline reaktor (THTR) Hamm-Uentropis.

2007. aasta märtsis tunnistas PBMR Seltsi pressiesindaja, et HTR-i ehitamist ei saa alustada enne 2008. aasta lõppu või 2009. aasta algust. Kuid isegi see oletus on optimistlik soovmõtlemine. Praegu ei ole viiteid sellele, et vähemalt ehitusplaanid oleksid täielikult täidetud. Kõigi kaasatud ettevõtete koostöölepingud pole veel sõlmitud. Seetõttu ei saa plaanide lõplikku versiooni Lõuna-Aafrika Aatomienergiaagentuurile esitada enne 2007. aasta lõppu. Võib eeldada, et sellel asutusel kulub dokumentidega tutvumiseks vähemalt kaks aastat. Ehitus võiks seega alata kõige varem 2010. aastal.

PBMR-Gesellschafti pressiesindaja kinnitas, et radioaktiivsete sfääriliste kütuseelementidega laadimine võib toimuda alles neli aastat pärast reaktorijaama ehituse algust. Siit tekib ka küsimus, kas firmad Uhde Dortmundist ja SGL Carbon Wiesbadenist võivad kütuseelementide tootmisega üle jõu käia? - Seejärel arvestatakse erinevate testide jaoks täiendavalt 6 kuud. Kas sellest piisab? Sest nagu THTR-i minevik näitas, võivad paljud kuulid puruneda või torusüsteemi kinni jääda. Näiteks. Vahepeal oleme praeguse operaatoriinfo kohaselt jõudnud aastasse 2014, mil THTR peaks tööle minema. See oleks 10 aastat hiljem, kui tulevased operaatorid teatasid 1998. aastal.

Sellel tohutul viivitusel on loomulikult edasine mõju ka Lõuna-Aafrika kavandatavale tuumaekspordiprogrammile. Sest teadupärast on tuumatööstusel suured lootused HTR-i ekspordile arenevatesse riikidesse. Tuumaekspert Steve Thomas küsib üleolevalt, mida demonstreerib näidiselektrijaama rajamise vähemalt kümneaastane venimine? Ja viitab Hamm-Uentropi THTR-ile, mis tuli 423. aastal pärast 1989 täiskoormusega tööpäeva sulgeda.

2007. aasta jaanuari Lõuna-Aafrika keskkonnaraamkavas (RFESR) eeldatakse, et kavandatav PBMR-i näidistehas peab lõpuks veel 10 aastat läbima erinevaid katseseeriaid, et esimesed kommertstellimused selle visa reaktori jaoks saaks kätte 2017. aastal. ja aastal 2021 (!) võiks, võiks, võiks ...

Mida peaksime selle kohta veel ütlema? Kõik see kõlab meile, kasutusest kõrvaldatud THTR-i elanikele, kuradi tuttavalt. Aga kas see neetud lugu peab ikka ja jälle kordama?

Parandamatud NRW tuumafetišistid Pinkwart ja Thoben võiksid Lõuna-Aafrika uuenenud THTR-i kogemuse tõttu hoiatada ja lõpetada miljonite eurode kulutamise pankrotireaktorile, et mitte sattuda loo ees õpetamatute idiootidena. Kahjuks ei saa me sellist arusaama loota. Majandushuvid, mida nad esindavad, on liiga suured. Lõuna-Aafrika raskuste suurenedes võivad Pinkwart & Thoben ühel hetkel jultunult väita, et aafriklased on võimetud ja meie Saksamaal saame kõike paremini teha. Kuid kes on Lõuna-Aafrikas juba aastaid kangekaelse PBMR-i kallal töötanud? - See on Uhde Dortmundist, Esseneri kõrgsurvetoru töökoda (EHR), RWE-NUKEM Essenist, SGL Carbon Wiesbadenist. Saksamaal tehtud amatöörlus!

Peamine traagiline asi selle arengu juures on asjaolu, et paljud miljardid eurod jäävad puudu, et tulevast kliimakatastroofi järjekindlate ökoloogiliste muutuste abil pisut leevendada.


Horsti lill


Teave: Nuclear Monitor, nr 655, 3. mai 2007

Aatomi üleilmastumine

Lehe ülaosaKuni lehe ülaossa - www.reaktorpleite.de -

Mis on ühist New Mexicol (USA), Yibinil (Hiina), Rio de Janeirol (Brasiilia), Irkutskis (Venemaa) ja Vestfaali Gronaul? Esmapilgul mitte midagi, kuid teisel pilgul intensiivne aatomisuhe: uraanirikastaja Urenco on aktiivne kõigis neis kohtades üle maakera, kusjuures Gronau on kiirgava ämblikuvõrgu üks keskseid sõlmpunkte.

Kui Saksamaal arutavad kõik maailmas endiselt väidetavalt lahendatud tuumaenergia kasutamise lõpetamist oma riigis, siis tuumatööstus on juba ammu üleilmastunud. Isegi punase-rohelise taustal jäi ta häirimata ja suutis oma turupositsiooni laiendada. Maailmaturul, kus on umbes 430 tuumaelektrijaama, tõmbavad niite mõned mängijad, nende hulgas Saksa tuumaettevõtted ja -tehnoloogia.
Pärast Tšernobõli sai tavapäraseks, et aatomienergia tagajärjed on tunda kogu maailmas. Radioaktiivne pilv liikus ümber maakera 1986. aastal. Kuid see arusaam ei ole alati leidnud vajalikku väljendust tuumavastase liikumise tegelikus töös. Piiriülest koostööd (rääkimata ülemaailmsest tuumaresistentsuse võrgustikust) ei ole lihtne luua ja see ebaõnnestub sageli keele- ja kaugusprobleemide tõttu. Vaadates aga tuumatööstuse tegevust, ilmneb vajadus rahvusvahelise tuumavastase koostöö järele.

Saksamaa ja Lääne-Euroopa tuumatööstuse globaliseerumispüüdlusi visandatakse nelja näitega: Urenco, E.ON, Siemens ja HTR-Technologie on näited tuumalobby püüdlusest ülemaailmsete tellimuste poole.

Näide 1 – Urenco


Urenco on rahvusvaheline ettevõte, millest kumbki üks kolmandik kuulub Suurbritannia ja Hollandi valitsustele ning kumbki kuuendik E.ONile ja RWE-le. See, mis mõnikord näeb välja nagu tüüpiline keskmise suurusega Vestfaali ettevõte Gronaus, on tegelikult agressiivne riiklik ja erasektori tuumaettevõte, mis laiendab drastiliselt oma osa uraani rikastamise maailmaturul. Ainuüksi aastatel 2005–2006 tõusis osalus ettevõtte enda andmetel 19 protsendilt 23 protsendile. Uraani rikastamise tehaste (UAA) laiendamisega Gronaus ja Almelos (NL) ning UAA-de ehitamisega Pierrelatte'is / Prantsusmaal ja New Mexicos suudab Urenco tarnida 40% maailmaturust rikastatud uraaniga mõnes üksikus kohas. aastat.

Läbi koostöö Prantsuse riigiettevõttega AREVA ja sisenemise USA turule on Urenco saanud endale strateegiliselt olulised partnerid G-8 piirkonnas.
Venemaa hoolitseb ka oma uraanijäätmete kõrvaldamise eest, samas säilitatakse suurepäraseid suhteid tärkavate tuumariikidega nagu Hiina, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea ja Brasiilia.

Täpsustuseks: uraani rikastamine on mõttekas ainult siis, kui a) usute tuumaenergia tulevikku ja/või b) teil on sõjalised ambitsioonid. Urenco tsentrifuugitehnoloogia vastutab Pakistani aatomipommi ehitamise eest, mis on nüüdseks jõudnud ka Iraani. Teisisõnu: kui soovite tuumaenergiat järk-järgult lõpetada, peate esimese asjana sulgema uraani rikastamistehased.

Kuid punane-roheline ei määratlenud Gronau UAA-d isegi "Ausstiegsgesetzis" tuumaelektrijaamana ja andis selle asemel välja piiramatu blanketšeki jätkuva töö ja ulatusliku laienemise jaoks. Tuumaenergia järkjärguline kaotamine näeb välja teistsugune.

Näide 2 – E.ON


E.ON on Saksamaa suurim tuumaettevõte, mis on seotud paljude tuumaelektrijaamadega (vt www.sofa-ms.de). E.ONi tuumaenergiaalane kohustus välismaal on vähem tuntud. Ettevõte on z. B. osales kõigis Rootsi tuumaelektrijaamades, sealhulgas kurikuulsas Forsmarki tuumajaamas, kus 2006. aastal toimus peaaegu supersulamine. E.ON Energie tegutseb ainuüksi 18 Euroopa riigis.

E.ONi juhatuses istuvad tuntud tuumafanaatikud. Walter Hohlefelder oli aastatel 1986–94 Kohli valitsuse ajal reaktoriohutuse ja tuumajäätmete käitlemise osakonna juhataja. Toona hoidis ta märkimisväärselt ära Tšernobõli tõsiste tagajärgede tõmbamise Saksamaal.

Täna toetab ta oma vastutusvaldkonnas uusi tuumaelektrijaamade projekte. E.ON soovib ehitada uusi tuumajaamu Rumeeniasse (Cernavoda) ja Slovakkiasse (Bohunice). Suurbritannia on sihikule võetud ka tulusa tuumaturuna.

Hohlefelder on ka Urenco nõukogu aseesimees (vt eespool) ja on seetõttu esindatud ka rikastamisäris. Lisaks on Urenco boss Engelbrecht vana E.ON-i mees ja juhatuse liige Bergmann ka Venemaa aukonsul Düsseldorfis. See muudab uraanijäätmete tehingute üle läbirääkimiste pidamise Venemaa valitsusega muidugi palju lihtsamaks. E.ON on viimastel aastatel arenenud üheks agressiivsemaks Euroopa tuumaenergia lobistiks.

Näide 3 – Siemens

 

Siemens oli 1980ndatel ja 90ndatel tuntud tuumavaldkonna lobitöö võtmeisikuna. Suurt tähelepanu äratasid meeleavaldused KWU reaktordivisjoni peakorteri ees või Siemensi boikott. Siemens on alati olnud aktiivne kogu maailmas.

Selle tõestuseks on osalemine poliitiliselt väga vastuolulistes tuumaelektrijaamades Atucha 1 (Argentiina), Angra 2 (Brasiilia) ja Mochovce (Slovakkia). Viimastel aastatel on ettevõtte tuumategevus vaiksemaks jäänud. Kuid see ei tulene sellest, et Siemens on nüüd üle läinud rohelisele.

Sa lihtsalt häälestad ennast teisiti. Pidades silmas nõrka korra olukorda Euroopas, ühendas Siemens reaktorite divisjoni Prantsuse Framatome'iga. Ühisettevõte, milles Siemensile kuulub 34%, nimetati 2006. aastal ümber AREVA tütarettevõtteks AREVA NP-s. Siemens jätkab selle logo all tellimuste otsimist kogu maailmas, kuid jätkab ka kütusesõlmede tootmist Lingenis. Lisaks otsesele juurdepääsule Prantsusmaa turule "moderniseeritakse" reaktoreid Rootsis, Hiinas tehakse pakkumisi uutele ehitusprojektidele, Türgis aga ebaõnnestusid. Muide: Prantsusmaal on tuumaprogramm alati olnud nii tsiviil- kui ka sõjaline. Siin avas koostöö AREVAga Siemensile uued uksed.

AREVA NP üritab praegu Euroopa turul juurutada "uut" tüüpi reaktori EPR-i. Ehitus algas Soomes, kuid on tõsiste ehitusdefektide tõttu viibinud, Normandias Flamanville'is peaks see algama 2007. aastal. Varasem lubadus "loomulikult ohutu" tuumajaama kohta on ammu hüljatud.

Ettevalmistustööd niinimetatud 4. põlvkonna reaktorite kallal, mille jaoks AREVA töötas välja ANTARES reaktori, jäid avalikkusele suures osas märkamatuks.

Siemens osaleb AREVA kaudu ka "Rahvusvahelises IV põlvkonna foorumis", milles osalevad ka Lõuna-Aafrika Vabariik, Brasiilia, Kanada, Lõuna-Korea, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Suurbritannia ja EL. Lõppkokkuvõttes pakub Siemens vana veini uutes pudelites – ja jätkab oma ülemaailmset tuumastrateegiat lakkamatult (jätame siinkohal välja THTR-i müügi).

Mida teha?

 

Saksa tuumakorporatsioonid jätkavad oma tuumaõudusunenägude kallal nokitsemist üle maailma – lahkumisvalmidusest pole jälgegi. Selle vastu on vaja vastupanu osutada. Kui Heiligendammi kogunevad aktivistid üle maailma G8 riikide poliitika vastu meelt avaldama, ei tohiks tähelepanuta jätta ka tuumapoliitika küsimust. Tõhusaid meetmeid globaliseerunud tuumatööstuse vastu saab saavutada ainult algatuste rahvusvahelise võrgustiku loomise kaudu.

See pole lihtne, kuid võimalik. Seda tõestavad mõned praegused näited: 2006/7 keskkonnaorganisatsioon urgewald koos. Paljude aastatepikkuse üksikasjaliku töö käigus suutis BI Environmental Protection Hamm paljastada globaalsed HTR-i plaanid ja WISE Uraaniprojekt suutis uraani küsimuses sarnase asja ära teha.

Alates 2006. aastast on Münsterlandi, Hollandi ja Venemaa tuumavastased algatused teinud tihedat koostööd, et peatada uraanijäätmete vedu Gronaust/Almelost Venemaale. Esimest korda loodi Gronau ja Irkutski vahel paljude tuhandete kilomeetrite ulatuses ühistegevusraamistik, mis puudutab transporditee kaudu ka Hollandit, Taanit, Rootsit, Soomet ja Eestit.

Tuginedes edukale Prantsuse-Saksa koostööle Saksamaa tuumaelektrijaamadest La Hague'i vedavate CASTOR-i ja sealt Gorlebeni vedude vastu, on rajamisel piiriülene koostöö uraani vedude vastu Lõuna-Prantsusmaalt Pierrelatte'ist Gronausse. kuni UAA Gronau varustamiseks loodusliku uraaniga. 2005. aastal Cherbourgis toimunud suur EPR-vastane meeleavaldus sai Euroopa toetuse.

Kuid tuumatööstuse peatamiseks tuleb teha rohkem. Kuidas saab tõhusalt ära hoida tuumaprojekte Hiinas, Indias või Lõuna-Koreas? Kuidas veenda ELi lõpetama EURATOMi lepingut, mis näeb ette tuumaenergia edendamise? Kuidas saab UAA Gronau kinni panna ja Saksamaa tuumaelektrijaamade kasutusea pikenemist ära hoida? Kuidas saab monopoolseid aatomikorporatsioone purustada? Neid küsimusi tuleks arutada G8 kohtumise vastutippkohtumisel.

Esimene sihtpunkt võiks nt. B. olema Euroopa tuumavastane kongress. Teiseks sihtkohaks võiks olla rahvusvaheline uraani transpordipäev Pierrelatte'ist Gronau / Almelo kaudu Peterburi ja Siberisse. Esialgsed kaalutlused on juba olemas. Sest üks on selge: tuumatööstus vabatahtlikult maamunalt ei kao.

Seda on võimalik saavutada ainult suure survega altpoolt. Väikese loomingulisusega on palju võimalusi sekkuda, et tuumatööstus saaks oma radioaktiivse supi liiga soolaseks.


Matthew Eickhoff

See artikkel ilmus algselt 2007. aasta mai ajakirjas Grassroots Revolution.

 

Tuumarottide liin, 3. osa

Lehe ülaosaKuni lehe ülaossa - www.reaktorpleite.de -

Osa 1 Sellest kolmeosalisest sarjast sai juba mõne päeva pärast meie veebisaidi enimloetav artikkel. Selle Osa 2 ilmus kordustrükk ajakirja “anti atom aktuell” mai numbris (aaa). Ajakiri “Graswurzelrevolution” tõi oma numbris 319 kokkuvõtte pealkirja all “Aatomifašistide jälgedes”. Ja nii saja aasta pärast, kui meie kodulehte enam ei eksisteeri, on paljude teadlaste isiklik seos fašistlikega. arhiivis Režiimi saab konkreetselt uurida, siin on mustvalge nimekiri:

 

Fašistid Jülichi tuumauuringute rajatises (KfJ) pärast 1945. aastat

 

August William Quick: Teadusliku nõuandekogu liige (enne 1945. aastat: Saksa Lennunduse ja Õhumehaanika Uurimisinstituudi aerodünamiidi instituudi juhataja, Junkersi õhurelvastuse rühma ehitusjuht)


Gunther Otto Schenk: Teadusliku nõuandekogu liige (enne 1945: alates 1. maist 5 NSDAP)


Wilhelm Groth: aastast 1961 - 69 teadusnõukogu liige, aastast 1971 auliige (enne 1945. aastat: "eriülesannetega" IG Farbenis, 1937 NSDAP, SA liige, NS-Sudetenbundi personali- ja pressiametnik)


Konrad Beyerle: töötas välja Lõuna-Aafrika jaoks KfJ-s ultratsentrifuugisüsteemi (enne 1945. aastat: kasutati aatomipommide tootmiseks kasutatavate tsentrifuugisüsteemide väljatöötamisel)


Hans Grosse: Teadusnõukogu liige ja sealse reaktorikomponentide instituudi juhataja (enne 1945. aastat: Freikorpsi liige Kapp-Putschis, SA liige, Junkers-Werke peainsener)


Alfred Boettcher: KfJ juhatuse liige (enne 1945. aastat: DEGUSSA direktor, süüdistatud salarelvade väljatöötamises, SS-Hauptsturmführer Leidenis / Hollandis, mõisteti seal sõjakuritegude eest vangi). - (Lisateave osades 1 + 2 ja THTR ringkirjades nr 95 ja 110; HB)


Franz Bollenrath: osales KfJ loomises (enne 1945. aastat: Saksa Lennundusuuringute Instituudi materjaliuuringute instituudi juhataja)


Rolf Dannel: Teadusnõukogu liige (enne 1945: kuni 1933 Noor-Saksa Ordu liige, alates 1. maist 5 NSDAP, SA-Marinestandarte 1937 salgapealik Königsbergis)


Robert Haul: Juhatuse liige, asetäitja Teadusliku nõuandekogu esimees, töötas aastatel 1949-56 Pretoria (LAV) riiklikus keemiauuringute laboris (enne 1945: alates 1. märtsist 3 NSDAP, Kaiser Wilhelmi Instituudi osakonnajuhataja, aastast 33 õppejõud Prahas)

Eelkõige Lõuna-Aafrika tuumaprogrammi ja kavandatava Pebble Bed Modular Reactori (PBMR) puhul ei tohiks mainida mitte ainult ülalmainitud Konrad Beyerle'i ja Robert Hauli, vaid ka "Tuumauuringute ühingut":

 

Karl Kaissling: pidas Saksamaa Aatomienergia Komisjoni nimel läbirääkimisi Lõuna-Aafrikaga (enne 1945. aastat: NSDAP ja SA-Obersturmführer, lk 15)

 

Allikas: “Pommile jõudmine. Saksa-Argentiina tuumaäri". Toimetaja: Research and Documentation Center Chile – Ladina-Ameerika (FDCL), 1981, lk 14 ja 15.

 

Loe ka Osa 1 ja Osa 2

 

Uraani transport on muutumas igaveseks probleemiks

Lehe ülaosaKuni lehe ülaossa - www.reaktorpleite.de -

 

Kes oleks seda arvanud! Uraanheksafluoriidi transport Prantsusmaalt Hammi kaudu Gronausse pälvib kujuteldamatult palju tähelepanu. Pärast niigi hämmastavat meediakajastust tegime oma viimase riigipöörde: 12. juuni pärastlõunal korraldasime umbes 1 inimesega Lohauserholzstrasse suurte raudtee-alamteede ees valve.

Mitmete ehitusplatsi tulede tõttu tekkisid pikad ummikud ning autojuhtidel oli piisavalt aega vaadata meie uusi bännereid ja saada elanikele mõeldud spetsiaalne voldik. Kokku jagati välja 900 teabelehte ja vastukaja oli väga suur. Mõned elanikud ootasid meie materjale "Wochenblatti" eelmise artikli tõttu (kahe foto ja teabekastiga ...). WA teatas kaks korda, Lippewelle mitu korda ja tõi intervjuud. 2-minutiline valve näitab selgelt, et suudame saavutada märkimisväärset edu vaid mõne inimesega.

Järgmine samm avaliku väljakuulutamise teel on volikogu koosolek 19. juunil. Ootame kauaoodatud vastuseid meie küsimustele, mille roheliste fraktsioon meie algatusel esitas. 21. juunil toimub Lüneni pearaudteejaamast kell 18 demonstratsioon marsruudi juhtimisega mööda raudteerööpaid. Samm-sammult muudame Gronau uraani rikastamistehase (ja seega ka sellest "toidetud" 32 tuumajaama) järjest olulisemaks teemaks. Tuumatööstusel pole enam vaikset minutit!

 

Recklinghauseni politsei ähvardab taas EON-i vastaseid

Lehe ülaosaKuni lehe ülaossa - www.reaktorpleite.de -


Oleme oma sõpradega MEGA-Waltropist uraani transpordi küsimustes intensiivselt töötanud juba pikka aega. Tegime palju ühiskampaaniaid Hammis ja Münsterlandi piirkonnas. Praegu toimunud politsei repressioonid MEGA vastu võivad ühel päeval puudutada meid kõiki. Dokumenteerime oma pressiteate:


Recklinghauseni piirkonnapolitsei tõhustas eile, teisipäeval massiliselt oma kriminaliseerimise ja hirmutamise kampaaniat Waltrop EONi kriitikute vastu. Telefonikõnes ähvardas Recklinghauseni politsei peakorteri pressiesindaja Waltropi keskkonnakaitsjat G8 tippkohtumisel võimalike repressioonidega. Politseinik viitas Waltropi rühmituse MEGA (Inimesed tuumajaamade vastu) Interneti-artiklile, mis kutsus üles korraldama G8 tippkohtumise ajaks Läänemere rannikul "globaalset matkapäeva" ja selgelt äratuntava satiirilise kavatsusega " viis tippu" Samuti soovitame kaasa võtta ronimisvarustuse, motika ja langevarjud. Täpsemalt käsitles politseinik võimalikke "probleeme" politseikontrollide ja elamiskeeldudega. Samuti uuris ta intensiivselt Waltrop G8 vastaste Heiligendammi reisi üksikasju.

«Kui see üleskutse polnud halb nali, siis meie kartused on kahjuks kinnitust leidnud, et ka praegused Waltrop EONi vastaste kriminaliseerimiskatsed on seotud G8 meeleavaldustega. Üleskutse oli mõeldud ainult hirmutamiseks. Me lükkame kindlalt tagasi politsei selle massilise käitumise ja nõuame politseilt vabandust, ”ütles MEGA Waltropi pressiesindaja Marco Pankalla.

Taust: Nädal tagasi kutsus Recklinghauseni piirkonnapolitsei isiku tuvastamiseks välja kaks Waltropi keskkonnakaitsjat spontaansele meeleavaldusele Dattelnis kavandatava EON-i kivisöeelektrijaama vastu. Politsei oli ajakirjandusele eitanud seost G8 meeleavaldustega. Nüüd kutsutud keskkonnakaitsja kuulutas 16. juunil Waltropis välja solidaarsusmiitingu mõlema kannatanu jaoks.

Recklinghauseni politsei varasemate avalike avalduste järgi pole selge, miks algatati Waltropist pärit kahe keskkonnakaitsja suhtes sundimise pärast juurdlus. "Sündmused Recklinghauseni linnaosas on murettekitavad. Isegi EON-i meeleavalduse uurimised on täiesti alusetud, kuid katsed G8 vastaseid eelnevalt sellisel viisil hirmutada on meile teadaolevalt Nordrhein-Westfalenis ainulaadsed. Vaja on kiiresti selgitusi, ”ütleb Matthias Eickhoff Münsterlandi tuumajaamade vastase tegevusliidu esindajast. «Recklinghauseni politseipeakorteris ei meeldi ilmselt tõsiasi, et Waltropis on aastaid toimunud pühendunud ja visa meeleavaldus EON elektrijaama plaanide, tuumatranspordi ja ka G8 tippkohtumise vastu. Nüüd satuvad politsei sihikule ka meeleavaldustele registreerujad, ”lisab Pankalla.

Paljud Münsterlandi ja Ruhri piirkonna keskkonna- ja tuumaenergiavastased algatused ning Föderaalne Kodanikualgatuste Keskkonnakaitse Liit (BBU) näitavad solidaarsust Waltropi keskkonnakaitsjatega ja kutsuvad üles osalema 16. juunil Waltropis toimuval solidaarsusrallil. . „Kutsume Recklinghauseni politseid üles juurdlust peatama ja hoiduma hirmutamiskatsetest. Politsei tahab lihtsalt tähelepanu kõrvale juhtida EON-i tohututelt keskkonnapattudelt, ”ütleb Horst Blume BI Environmental Protection Hammist.


info: www.mega-waltrop.de

***


Lehe ülaosaÜlesnool – kuni lehe ülaossa

***

Annetuste pöördumine

- THTR-Rundbriefi sponsoriks on BI Environmental Protection Hamm e. V.' välja antud ja rahastatud annetustest.

- THTR-Rundbriefist on vahepeal saanud palju tähelepanu pööratud teabekandja. Küll aga kaasnevad jooksvad kulud, mis tulenevad kodulehe laienemisest ja lisainfolehtede printimisest.

- THTR-Rundbrief uurib üksikasjalikult ja annab aru. Selleks, et saaksime seda teha, sõltume annetustest. Meil on hea meel iga annetuse üle!

Annetused konto:

BI keskkonnakaitse Hamm
Eesmärk: THTR ringkiri
IBAN: DE31 4105 0095 0000 0394 79
BIC: WELAADED1HAM

***


Lehe ülaosaÜlesnool – kuni lehe ülaossa

***